Volbripäev on 1. mai. See on eesti rahvakalendri tähtpäev, nõidade ja tarkade päev.
Volbripäeva saabumine tähistas kevade lõplikku võitu talve üle, kus eesti kombestikus oli levinumaks märgiks kaunviljade külv. Kõige halva eemale peletamiseks tehti tuld (maituli), helistati kellasid, lärmati ning viidi läbi muid rituaale. Lõkked tehti ainult maapinnale.
Kombestik Eestis:
Volbripäeva saabumine tähistas kevade lõplikku võitu talve üle, kus eesti kombestikus oli levinumaks märgiks kaunviljade külv. Kõige halva eemale peletamiseks tehti tuld (maituli), helistati kellasid, lärmati ning viidi läbi muid rituaale. Lõkked tehti ainult maapinnale.
Kombestik Eestis:
- Haljalas öeldi, et kui volbripäeval sajab vihma, siis vanad nõiad vihtlevad;
- Kullamaal öeldi, et pääsukesed tulevad;
- Tormas pidi kartuli maha panema.
Volbripäeva (enam tuntud kui volbriöö) tähistamine algab volbrilaupäeval ehk 30. aprillil ja kestab terve öö. Alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha.
Volbrilaupäeval liiguvad ringi igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, šamaanid ja haldjad. Olendeid on ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel.
Volbripäeva on nimetatud ka esimeseks suvepäevaks.
Volbrilaupäeval liiguvad ringi igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, šamaanid ja haldjad. Olendeid on ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel.
Volbripäeva on nimetatud ka esimeseks suvepäevaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar