Volbriöö 30.04.2023

Volbripäevale eelneb VOLBRIÖÖ, mida tähistatakse 30. aprillil. Rahvasuu räägib, et sel ööl lendavad ringi nõiad. Nimetuse on see püha saanud katoliku kiriku naispühaku Walburga järgi.

Volbripäev on 1. mai. See on eesti rahvakalendri tähtpäev, nõidade ja tarkade päev.

Volbripäeva saabumine tähistas kevade lõplikku võitu talve üle, kus eesti kombestikus oli levinumaks märgiks kaunviljade külv. Kõige halva eemale peletamiseks tehti tuld (maituli), helistati kellasid, lärmati ning viidi läbi muid rituaale. Lõkked tehti ainult maapinnale.

Kombestik Eestis:

• Haljalas öeldi, et kui volbripäeval sajab vihma, siis vanad nõiad vihtlevad;
• Kullamaal öeldi, et pääsukesed tulevad;
• Tormas pidi kartuli maha panema.

Volbripäeva (enam tuntud kui volbriöö) tähistamine algab volbrilaupäeval ehk 30. aprillil ja kestab terve öö. Alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha.
Volbrilaupäeval liiguvad ringi igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, šamaanid ja haldjad. Olendeid on ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel.

Volbripäeva on nimetatud ka esimeseks suvepäevaks.

Jüripäev 23.04.2023

Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks.

Ühtlasi peetakse jüripäeva looduse ärkamise päevaks.

Jüripäev märkis Eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust.

Suplus enne jüripäeva annab hea tervise.

Võhma Koolis "Liikumispidu" 19.04.2023

Kolmapäeval 19. aprillil kell 17.00 toimus Võhma Koolis üritus "Liikumispidu". Aprillikuu on südamekuu ning seetõttu otsustasid Võhma Kool ja Võhma lasteaed Mänguveski korraldada ühisürituse, millesse oleksid kaasatud nii kooli õpilased ja õpetajad kui ka lasteaia erinevate rühmade lapsed. Liikumispeo sisuks oli tants, mille iga osalev grupp enda jaoks välja mõtles.
Toimunud ürituse kava oli järgmine:

Lasteaed Mänguveski

1. Oakesed "Leopoldi võimlemine"
2. Terakesed "Porilaul"
3. Veskisellid "Sipsiku võimlemine"
4. Rukkililled "Wellermanni kamm"

Võhma Kool

5. 1. klass "Karussell"
6. 2. klass "Teada on ammugi see"
7. 3. klass "Kolmõ puari"
8. 4. klass "Kantrilaul"
9. 5. klass "Zorbas"
10. 6. klass "Tantsule"
11. 7. klass "Pilvede embuses"
12. 8. klass "Ei näe ma teisi"
13. 9. klass "Armastus"
14. Õpetajad "Hea tuju laul"
15. JJ-Street
16. Tald ja Apsat

Ürituse video on leitav aadressilt https://fb.watch/k0Ewwp_Ywe/.

Munadepüha 09.04.2023

Lihavõtted ehk munapühad ehk ülestõusmispühad, kiigepühad, kevadpühad on liikuvad pühad, algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva.

Kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja ka Eestis on munade värvimine, kinkimine ja söömine. Sel päeval on olnud sajandite vältel palju vabas õhus pidutsemist ja ringiliikumist.

Urbepäeval ja lihavõtte ajal viidi õigeusu kirikusse õnnistamiseks pajuurbi, millega hiljem koduseid urviti. Tasuks saadi mune. Üldse kuulusid tuppatoodud pajutibud lahutamatult pühade juurde. Kes polnud neid varem soetanud, tõi nad munavärvimise ajaks vaasi. Kui õitsesid sinililled, siis toodi tuppa ka sammalt ja esimesi kevadlilli. 20. sajandil oli tavaks ajatada selleks päevaks taldrikul või kausis muru, millele sai värvitud mune asetada. On valmistatud okstest ja samblast pesi, kuhu on pandud värvitud mune. Samuti ajatati hiirekõrvule igasuguseid oksi, millega ehiti tube.

Lihavõteteks hangiti uued rõivad ja näidati neid teistelegi.

Laialt levinud uskumuse kohaselt on see päev, mil päike varahommikul tõustes taevas tantsib. Seda on mindud välja vaatama, mõnikord tõustud mäe otsa või ronitud pööningule. Kes päikese kiikumist ei vaata, selle saab kurat oma võimusesse.

Lihavõtte ajal oli väikesi maagilisi tavasid, mille abiga sai kindlustada edu ja tervist. Enamasti on lihavõtte ajal keskendutud isiklikule edule: tuli vara tõusta, et - nagu kujundlikult on üteldud – vanakurat ei saaks ruunanahka silmile tõmmata. Päikesetõusu eelne silmapesemine tagas tervise ja virkuse.

Suur Reede 07.06.2023

Suur reede on riigipüha ja puhkepäev. Samuti on riigipüha ja puhkepäev ülestõusmispühade 1. püha, mis sel aastal on pühapäeval, 9. aprillil.

SUUR REEDE - rahvakalendri järgi üks mõjukamaid nõidumisaegu ehk sobiv päev pisimaagiaks ja eelseisva aastapoole mõjutamiseks. Kristliku kultuuriruumi oluline püha suur reede on otsapidi olemas ja esindatud ka meie rahvakalendris - seda päeva kasutati kõikvõimalikuks pisimaagiaks ja eelseisva aastapoole mõjutamiseks.
Suure nädala kesksemad pühad on suur neljapäev ja reede. Kogu nädalat palmipuudepühast lihavõtteni nimetatakse suureks ehk vaikseks nädalaks. Mõlema päeva kombestik on suuremalt jaolt sarnane. Kehtib juba nädala nimetuses peegelduv vaikusenõue ja keeld müra teha või kärarikkaid töid ette võtta, sest muidu on oodata piksekahju.
Suurel reedel oli oluline karjanõidus ja üldse igasugune nõidus. Püüti oma karjale piima, samuti võid juurde nõiduda, korjates võõra karja jälgi, hüüdes kõrgemalt kohalt piimatulu juurde või kasutades muid maagilise ülekande võtteid. Käidi ka salaja võõraid lehmi lüpsmas või lambaid pügamas - selliselt saadud piim ja vill olid tulu allikad, viimane tagas heade rõivaste saamise, seda sai kasutada kalapüüginõiduseks, mõjusa vahendina kohtus võitmiseks. Õunapuid suitsutati või visati neile valge/punane riie üle, et õunasaaki suurendada.
Keelatud oli kära ja müra tegemine: puuraiumine, ehitamine, kangakudumine, pesupesemine, kuid ka pillimäng, tantsimine ja laulmine, samuti küllaminek. Otse loomulikult ei tohtinud midagi majast välja anda.
Suurel reedel tuli valvata, et lind ära ei petaks, st söömata ei tohtinud hommikul välja minna. Lõuna-Eestis oli keelatud põrandate pühkimine - soetab kirpe.
Rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ja keeldu töötada.Majapidamisest ei tohtinud midagi välja laenata, et mitte loovutada oma majapidamise õnne.
Kestis paastuaeg. Toiduks valmistati kruubiputru, herneid ja ube, samuti kaerakilet. Setude toidulaual oli kala, naereid, marju ja õunu.Kristuse kannatusnädal. Suur reede tähistab Kristuse ristilöömist ja surma. Suurele reedele järgneb vaikne laupäev.
Nimetus reede tuleneb muinasskandinaavia viljakusjumalanna Freyja nimest. Reedet peeti kõige halvemaks nädalapäevaks juba keskajal kogu Euroopas. Esiteks oli tegemist paaritu päevaga, teiseks oli see mitmete ususündmuste tõttu neetud ja halb päev: suur reede ehk Kristuse surma, kuradi taevast allaviskamise päev jm.