Taasiseseisvumispäev 20.08.2022

 

Kabala laulu- ja tantsupidu "Küla elab" 30.07.2022

 

Võhma linna päevad ja Kesk-Eesti laat 09.07.2022

 

Võhma linna päevad ja Kesk-Eesti laat 08.07.2022

 

Jaanipäev 24.06.2022

Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi. Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Jaanipäeva juurde kuulub rida maagilisi, romantilisi ettevõtmisi. Näiteks sõnajalaõie otsimine. Sõnajalaõit tuli otsida metsast üksinda. Sõnajalg õitseb uskumuse järgi kord aastas jaaniööl ja õnnelik leidja on hoobilt rikas, valdab erilisi oskusi ja salakeeli. 20. sajandil oli jaanitulelt tavaks minna kahekesi sõnajalaõit otsima. Ikka koos kalli kaaslasega. Kuna tegemist on aasta lühima ööga, siis oli tavaks olla päikesetõusuni ärkvel.

Võidupüha. Jaanilaupäev. Jaanipidu Võhmas. 23.06.2022

 Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse alates 1934 aastast. Sellega tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle 23. juunil 1919 ja see on ka "eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest." (Eesti Vabariigi valitsuse otsusest 1934).

Võidupüha on kohustuslik lipuheiskamise päev.

23. juuni päeva nimetatakse jaanilaupäevaks ja nendevahelist ööd jaaniööks.

Täna on ka Jaanilaupäev – see on jaanipäevale eelnev päev. Jaanilaupäeva õhtul on Eestis kombeks teha jaanituld. Jaanilaupäeva ja jaanipäeva vaheline öö on jaaniöö. 

Seda tähistatakse Eestis, Lätis ja põhjamaades jaanituledega.

Jaanipäev oli olulisel kohal ka Eesti rahvakalendris, kus see oli aasta kõige olulisem suvepüha. Jaanilaupäeval enam tööd ei tehtud ning jaanipäeva hakati pidama juba poolest päevast, söödi paremaid toite, käidi laadal ja kirikus. Abielu sõlmimine jaanipäeval pidi kindlustama abieluõnne. Jaanipäeval käidi kalmul esivanemaid toidu ja joogiga kostitamas ning jääke koju viia ei tohtinud. Korrastati hauad ja peeti surnuaiapüha.

Jaanipäev oli ka sulaste, teenijate ja karjaste püha. Eriline päev oli see peredele, kelle liikmeks oli mõni Jaani nimeline. Jaanidel seoti silmad või jalad kinni, nii et välja tuli end lunastada õlle, viina või kommidega. Jaanilaupäeval käis tark peremees ümber oma põldude ning pistis iga põllunurga sisse pihlakaoksa. Siis ei saanud põllule enam midagi kurja juhtuda.

Eesti jaanipäeva kombed – grillimine, kiikumine, rahvapillid, seltskonnamängud, lõke ja üle lõkke hüppamine, armunutel sõnajalaõie otsimine.

Lilleke esitas 3 tantsu: 

* Kohhaanuska

* Tuustep

* Reilender

XXVIII Lõuna-Eesti memme-taadi pidu “Muusika meid ühte seob” 05.06.2022

5. juunil, 2022. a toimub XXVIII Lõuna-Eesti memme-taadi pidu “Muusika meid ühte seob” Põlva Intsikurmus. See on nelja maakonna (Valga, Viljandi, Võru ja Põlva maakonna) ühine suursündmus, mis annab esinemisvõimaluse nelja maakonna eakate laulu- ja tantsukollektiividele ning rahvamuusikutele.

Rongkäiguga liiguti Jakob Hurda monumendi juurest Põlva Intsikurmu vabaõhulavale.

Tänavusel peol osalesid ka täiskasvanute nais-, mees- ja segakoorid, samuti kollektiivid Järva- ja Tartumaalt. Seega75 kollektiivi, üle 800 esinejaga.
Kontserdikava sidusid kohalike rahvalauludega tervikuks folklooriansambel Käokirjas ja Urmas Kalla. Külalistena esinesid peol Voldemar Kuslap ja Martin Trudnikov.
Peo lavastas Helje Põvvat, kunstnik oli Epp Margna, rahvamuusikute liigijuht Krista Sildoja, kooride liigijuhid Saidi Tammeorg ja Ester Liblik, tantsijate liigijuht Esta Sokman.