Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse alates 1934 aastast. Sellega tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle 23. juunil 1919 ja see on ka "eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest." (Eesti Vabariigi valitsuse otsusest 1934).
Võidupüha on kohustuslik lipuheiskamise päev.
Täna on ka Jaanilaupäev – see on jaanipäevale eelnev päev. Jaanilaupäeva õhtul on Eestis kombeks teha jaanituld. Jaanilaupäeva ja jaanipäeva vaheline öö on jaaniöö.
Seda tähistatakse Eestis, Lätis ja põhjamaades jaanituledega.
Jaanipäev oli olulisel kohal ka Eesti rahvakalendris, kus see oli aasta kõige olulisem suvepüha. Jaanilaupäeval enam tööd ei tehtud ning jaanipäeva hakati pidama juba poolest päevast, söödi paremaid toite, käidi laadal ja kirikus. Abielu sõlmimine jaanipäeval pidi kindlustama abieluõnne. Jaanipäeval käidi kalmul esivanemaid toidu ja joogiga kostitamas ning jääke koju viia ei tohtinud. Korrastati hauad ja peeti surnuaiapüha.
Jaanipäev oli ka sulaste, teenijate ja karjaste püha. Eriline päev oli see peredele, kelle liikmeks oli mõni Jaani nimeline. Jaanidel seoti silmad või jalad kinni, nii et välja tuli end lunastada õlle, viina või kommidega. Jaanilaupäeval käis tark peremees ümber oma põldude ning pistis iga põllunurga sisse pihlakaoksa. Siis ei saanud põllule enam midagi kurja juhtuda.
Eesti jaanipäeva kombed – grillimine, kiikumine, rahvapillid, seltskonnamängud, lõke ja üle lõkke hüppamine, armunutel sõnajalaõie otsimine.
Lilleke esitas 3 tantsu:
* Kohhaanuska
* Tuustep
* Reilender
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar