laupäev, 16. veebruar 2019

Põhja-Sakala valla isetegevuslaste kontsert



Põhja-Sakala valla isetegevuslaste kontsert 2019


Algus 2 lugu
Õhtujuht avasõnad
Sõna Põhja-Sakala valla kultuurispetsialistile. Kõne lõpuks juhatan sisse tänamise ja nimekirja loeb õhtujuht (juhendajad kogunevad lava ette ning saavad üksteise järgi kõik tänatud kommikarbiga).
Ringijuhtide tänamine :
……
Tugev aplaus ja tänu juhendajatele, eestvedajatele. Ringide juhendajad lahkuvad ning alustame kontserdiga. Sõna edasi õhtujuhil.

Algab kontsert:
Siin inspiratsiooni: Tänase õhtu kavas on mitmed tantsud 2019. aasta laulu-ja tantsupeo „Minu arm“ kavast ning täna tantsiskleb teie ette noorte armastuslugu, milles on ilu ja valu, lusti ja rõõmu… ning kokkuvõttes on iga üks oma õnne sepp.

*(Esineb ühendkoor: segakoorid Leelo ja Lehola ja Ilmatar üheskoos, keda juhatab Ilmatari dirigent Riina Mankin, Lehola ja Leelo ühine dirigent Agnes Kurg on tervislikel põhjustel täna eemal ja saadab palavad tervitused ning Leelo dirigent Mait Reimann on keikal…). Kõik kolm koori on väga pikkade traditsioonidega (Kevade hakul täitub Leholal 119, Ilmataril 129 ja leelol 147 tegutsemisaastat).
Kuna terve vald on kokku aetud ja pidu hea hoo sisse saaks, siis teema lauluga sooja sisse. Esitamisele tulevad. Miina Härma / Ferdinand Karlson Tuljak ja Karl August Hermann / Friedrich Kuhlbars Kungla rahvas

*Sürgavere naisrühm, (Sürgavere Kultuurimaja, kevadel saab tegutsetud 51 aastat, südikas juhendaja Helgi Linnas) võimlemiskava „Rukkirääk“

*Segarühm Pilgar   (Pilistvere Rahvamaja, juhendaja Ülle Ant) „Selle metsa taga“ (Maido Saar / Jaan Tätte ) 
*Naisrühm Vastsed Naised (Vastemõisa Rahvamaja, juhendaja Reelika Poroson) „Pruudikandidaadid“

*Segarühm Pilgar  Ullo Toomi „Kosjatants“

*Segakoor Ilmatari naised (Suure-Jaani Kultuurimaja, juhendaja Riina Mankin) „Kuu jõgi“ ja „Õnnesoovid“ klaveril Riina Mankin

*Naisrahvatantsurühm (Võhma Vaba Aja Keskus, juhendaja Merilin Metsatsirk) Lilleke ,,Aissa'' tantsu autoriks ringi juhendaja Merilin Metsatsirk

*Naisrahvatantsurühm Suure-Jaani (Suure-Jaani Kultuurimaja, juhendaja Merilin Metsatsirk) ,,Hällu pääle kutsminõ'' (tantsu autor Kertu Alvre)

*Simmanitantsurühm Hilised Õied (Suure-Jaani Kultuurimaja, juhendaja Tiiu Siim) – „Lillede valss“ ja „Karoobuška“

*Tääksi noorte tantsurühm (juhendaja Anu Mikkor) „Pihlapuu“ 

*Segarühm Õerutajad (Vastemõisa Rahvamaja, juhendaja Eve Rink) Astrid Böning-Nõlvak "Õhtu labajalg" 

*Tääksi noorte tantsurühm „Sõlesepad“

*Vastemõisa Meesansambel Pange Poisid. (Vastemõisa rahvamaja kollektiiv, kellel täitus 3. veebruaril 31. tegevusaasta, juhendaja Valli Pang)
Vello Ainsalu “Viljandi polka“ ja „Kondori lend“

*(Kontserdi lõpetab). Kui enne laulsid segakoor Ilmatari naised, siis nüüd tasakaalukeeleks tantsivad segarühm Õerutajate mehed „Oma õnne sepad“ (M. Agu / U. Naissoo / P.-E. Rummo)

Kontserdi osa läbi. Alustame Põhja-Sakala valla kultuuripreemiate üleandmisega (uues vallas antakse välja teist korda). Välja antakse neli kultuuri aastapreemiat ning üks elutööpreemia. 
Sõna kultuuripreemiate üleandmiseks Põhja-Sakala vallavanem Tõnu Aavasalule ja Põhja-Sakala Vallavolikogu esimehele Arnold Pastakule.
Õhtujuht hakkab ette lugema laureaatide tekste.

Täname kõiki tänasele sündmusele kaasaaitajaid…
Laureaatide pildistamine.

Kõik on oodatud fuajees osasaama pidulauast (ootavad tort, tervitusjook, suupisted).



laupäev, 9. veebruar 2019

EELPROOV-ÜLEVAATUS

9. veebruar

13:30 kogunemine Jakobsoni koolis 
13:50 proovi tegemise võimalus
14:20-15:25 ettetantsimine VÕIMLAS



laupäev, 2. veebruar 2019

Pudrupäev ja aasta esimene naiste püha 02.02.18


Täna on pudrupäev ja aasta esimene väga oluline naiste püha!
Naised siis tööd ei tee, käivad kõrtsus, peavad mokalaata ja joovad naistepuna.
Eks ikks selleks, et tervis hea ja põsed punased oleks!

esmaspäev, 21. jaanuar 2019

Kuuvarjutus 21.01.19



21jaanuari varahommikul saab Eestis jälgida täielikku kuuvarjutust, järgmine selline võimalus avaneb alles 2025. aastal.

pühapäev, 6. jaanuar 2019

Kolmekuningapäev 06.01.19



06.jaan kell 02.43 algas kolmekuningapäev
Öeldakse "pühad pühitakse välja kolmekuningapäeval". Siis viidi toast pühadeõled ja uuemal ajal kasutusse tulnud jõulupuud välja.

Kolmekuningapäevaga algas vanasti paljudes kohtades kosjaskäimise aeg – jõulude ajal polnud aega nende asjadega tegeleda.
Igasugust mehelemineku-maagiat ja ennustamist tehti. Ja kui kolmekuningapäeval juhtuti katusel istuvat varest märkama, siis olid kosjad enam kui kindlad.
Aga ega igat kosilast ju ei tahetud ka kohe võtta. Ikka tähtis oli, et mismoodi see elu saab olema ja kui palju tahtjal ka seda va' varanatukest on. 
Selletarvis pidi tüdruk kolmekuningapäeval kõrtsi juures tolle noormehe hobust valvama, keda kosja teati või oodati või arvati tulevat. Siis tüdruk pidi oma suurrätiga salaja tulevase kosilase hobuse selga pühkima ja kohe koju minema. Kodus mindi üles toapeale ja laotati seal hobusepühkimise rätik maha, kuhu peotäis viljateri või herneid või muid sarnaseid asju hooga peale visati. Siis vaadatigi – et kui rätiku peale jäi rohkem teri pidama, kui maha läks, oli tulevane kosilane rikas mees. Kui aga enamus teri maha veeres või libises, siis polnud sealtpoolt mingit jõukust oodata.
Tüdrukud tegid magamaminnes oma voodi alla igasuguseid kavalaid püüniseid küll veeklaasidest küll puupilbastest - neisse loodeti öösel unes peigmeest kinni jäävat või end’ niisama ilmutavat. Mõni sõi teiste soovituse peale suisa 9 heeringat saba ees ajades ära, et siis öises veepakkujas oma tulevast ära näha.

Ja nagu ikka aastalõpu pühade aegu, ei tahetud ka kolmekunigapäeval võõrast naisterahvast varahommikul oma ukselävel esimese külalisena näha. Ikka usuti, et naine toob kurja … või siis vähemalt tuleb midagi ära viima – kas viljaõnne või loomaõnne.

Need naised, kelle mees oli natuke ula peal hakanud käima, tegid jälle sellist kavalust, et võtsid salaja mehe aluspükstelt nööri ära ja sidusid selle omale ümber jalasääre – siis mees ei pidanud enam teisi naisi sugugi tahtma.


Kolmekuningapäevane selge hommik ja pakasene külm ennustavat heinaajaks suurt kuuma ja ja kuiva ilma. Härmas mets aga tõotas rikkalikuu viljasaaki ja head õunaaastat. Kui aga kolmekuningapäeval tuul okstelt härmatise maha raputas, siis öeldi samamoodi suvel õunte ja marjadega juhtuvat. Kolmekunigapäevane tuisk aga ennustas aastaks palju surma ja haigusi ning vihmast jaanipäeva.