Kolmekuningapäev 06.01.19

06.jaan kell 02.43 algas kolmekuningapäev

Öeldakse "pühad pühitakse välja kolmekuningapäeval". Siis viidi toast pühadeõled ja uuemal ajal kasutusse tulnud jõulupuud välja.

Kolmekuningapäevaga algas vanasti paljudes kohtades kosjaskäimise aeg – jõulude ajal polnud aega nende asjadega tegeleda.
Igasugust mehelemineku-maagiat ja ennustamist tehti. Ja kui kolmekuningapäeval juhtuti katusel istuvat varest märkama, siis olid kosjad enam kui kindlad.
Aga ega igat kosilast ju ei tahetud ka kohe võtta. Ikka tähtis oli, et mismoodi see elu saab olema ja kui palju tahtjal ka seda va' varanatukest on. 
Selletarvis pidi tüdruk kolmekuningapäeval kõrtsi juures tolle noormehe hobust valvama, keda kosja teati või oodati või arvati tulevat. Siis tüdruk pidi oma suurrätiga salaja tulevase kosilase hobuse selga pühkima ja kohe koju minema. Kodus mindi üles toapeale ja laotati seal hobusepühkimise rätik maha, kuhu peotäis viljateri või herneid või muid sarnaseid asju hooga peale visati. Siis vaadatigi – et kui rätiku peale jäi rohkem teri pidama, kui maha läks, oli tulevane kosilane rikas mees. Kui aga enamus teri maha veeres või libises, siis polnud sealtpoolt mingit jõukust oodata.
Tüdrukud tegid magamaminnes oma voodi alla igasuguseid kavalaid püüniseid küll veeklaasidest küll puupilbastest - neisse loodeti öösel unes peigmeest kinni jäävat või end’ niisama ilmutavat. Mõni sõi teiste soovituse peale suisa 9 heeringat saba ees ajades ära, et siis öises veepakkujas oma tulevast ära näha.

Ja nagu ikka aastalõpu pühade aegu, ei tahetud ka kolmekunigapäeval võõrast naisterahvast varahommikul oma ukselävel esimese külalisena näha. Ikka usuti, et naine toob kurja … või siis vähemalt tuleb midagi ära viima – kas viljaõnne või loomaõnne.

Need naised, kelle mees oli natuke ula peal hakanud käima, tegid jälle sellist kavalust, et võtsid salaja mehe aluspükstelt nööri ära ja sidusid selle omale ümber jalasääre – siis mees ei pidanud enam teisi naisi sugugi tahtma.


Kolmekuningapäevane selge hommik ja pakasene külm ennustavat heinaajaks suurt kuuma ja ja kuiva ilma. Härmas mets aga tõotas rikkalikuu viljasaaki ja head õunaaastat. Kui aga kolmekuningapäeval tuul okstelt härmatise maha raputas, siis öeldi samamoodi suvel õunte ja marjadega juhtuvat. Kolmekunigapäevane tuisk aga ennustas aastaks palju surma ja haigusi ning vihmast jaanipäeva.