Võhma Lillepäev! 08.05.2022

 

Pärast kaht koroonakevadet toimub täna taas traditsiooniline Võhma lillepäev ja taimelaat. 

Emadepäev! 08.05.2022

Kingin emale ma lilli

mängin talle vilepilli!

Emale teen kalli-kalli,

kingin talle sooja salli!

Pika pai teen ka,

ütlen armas oled sa!

Lõpuks talle kaisu poen,

luuletuse talle loen.

Võhma segakoor Leelo 150 juubelikontsert! 30.04.2022

                                                         FOTO: Imre Annus

 

Ülestõusmispühad ehk lihavõttepühad ehk lihavõtted ehk paasapühad, argikeeles ka munadepühad! 17.04.2022

 

Ma olen väike karjane,
mul loodud laulja keel,
sest laulan nagu lõoke,
ja rõõmus minu meel.

Kui vaatan taeva ülesse,
siis tuleb meelde see,
et seal on hea karjane,
ma tema talleke.

Sind kallis taeva karjane,
ma tänan südamest,
et hoiad, kaitsed heldeste,
mind, oma tallekest.

Munadepühade kommet on aidanud kujundada vana tava panna kollaseks värvitud muna külvipäeval viljaterade hulka või põllumulla sisse,et uus vili kasvaks niisama kuldkollane ja ilus.Muna tähendab uue elu algust,nii nagu ka kevadel kogu loodus talveunest ärkab ja uuesti sünnib.See muistne külvipüha komme on üle kandunud lihavõttepühadele ja sellepärast ongi munad kevadpühade ajal nii olulised.

Mune värvitakse tavaliselt lihavõttehommikul. Munade värvimiseks kasutati sibulakoori, vihalehti, sammalt, värviandvaid taimi jpm.

Kevadpühade hommikul on mõnel pool pühadejänes liikumas. Jänes on samuti nagu uue elu sümbol.

Kevadpühad on rõõmupühad.Pärast pikka paast sai jälle liha süüa ja piima juua.Vanimaks lihavõttetoiduks on munaroog. Munavõid ja kohupiimapashat hakati tegema hiljem (19.saj).

Vaiksel laupäeval küpsetati saia,valmistati kohupiimapirukaid ja korpe,keedeti mune.

Salm munakoksimiseks

Muna koks,muna koks,

kelle muna katki läeb,

oma munast ilma jäeb.

Munade otsimine:

Valmistame 3-6 jänkupesa.Moodustame võistkonnad.Iga võistkond peab leidma piiritletud alal jänkupesad ja võtma sealt kaasa ühe muna.Igas pesas on ise värvi munad.Võidab see võistkond,kes kiiremini pesad üles leiab.
Sama mängu saab mängida avatud maastikul.Valmistame ette orienteerumiskaardid.Märgime jänkupesade asukohad.Võistkond peab leidma pesa ja võtma igast pesast ühe muna kaasa.Võidab kiireim.

Munaveeretamine:

Tüdrukud on ühel ja poisid teisel pool vaipa.Paarilised kükitavad ja panevad korraga oma munad teineteise poole veerema,püüdes tabada õiget kiirust ja suunda.Seda võib teha mitu korda,,nii et lõpuks jääks õige muna õigele omanikule.

Suur Reede

 Suur reede - Kristuse ristisurma päev on kristlastele kõige sügavam leinapäev, sel päeval viidi kohtuotsus täide - Jeesus löödi risti ning ta suri.

Tööd sel päeval ei tehta. Suurel Reedel kehtib vaikuse nõue - keelatud on kära ja müra tegemine. Lastel on keelatud vallatus ja vali naer. Suurel neljapäeval ja reedel ei tohi toitu laualt koristada.

Kirikukellad ei helis, ei toimu laulatusi ega muid pidulikke talitusi. 

Vaikuse nõue on otseselt seotud piksega. Näiteks vaiksel nädalal ehitatud maja põletab pikne maha. 

Eriti eredad rahvatarkused sell päeval:

* Reedel sündinud inimene omab maagilisi võimeid.

* Suurel neljapäeval ja reedel tuli valvata, et lind Sind ära ei petaks, selleks tuli võtta linnupetet.

Linnupete, s.o kevadel enne väljaminekut söödav suutäis leiba. Pärimuse järgi võis lind tühja kõhuga inimese „ära petta” ning talle õnnetust tuua.

Ööl vastu pühapäeva läheb Eesti üle suveajale! 27.03.2022

Ööl vastu pühapäeval, 27. märtsil kell 3 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra edasi.

Suveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.

Kevad algab kevadisel pööripäeval! 20.03.2022

 Kevad algab kevadisel pööripäeval, siis kui kogu Maal on päev ja öö sama pikad – 12 tundi. See toimub 20. või 21. märtsil.

Aastal 2022 on kevadine pööripäev kell 15:33 so. meie aja järgi 17:33 pühapäeval 20-ndal märtsil.

"Pajupillilugu"

Tutu-lutu, tutu-luu,
pajupõõsas, pillipuu.
Killer-kuller koore all
lahked lood on varjul tal.

Kas ma tean, oh kas ma tean,
kust ma virva võtma pean,
virva, mille hääl on hell,
hääl on hell kui lõokesel.

Tutu-lutu, tutu-luu,
kuldses urbas pajupuu,
oksad tuules, jalad vees,
okstel helkjad hääled sees.

pajupillilugu

Taevas paistab päike

Taevas paistab päike,
olen lõoke väike,
laulan liiri-lõõrila,
tule sinagi laulma.

La-la, lal-lal, lal-laa,
tulen kõrgelt alla,
väike lõoke olen ma,
liirin, lõõrin la-lal-laa!

Põllul rukkililled,
need on minu velled,
neile ikka laulan ma,
tule sinagi laulma.
La-la, lal-lal, lal-laa...

Nurme taga kesa,
sääl on minu pesa,
pesas pojad laulvad ka,
tule sinagi laulma.
La-la, lal-lal, lal-laa...

Möödub kuldne suvi,
kaob lauluhuvi,
viimast korda laulan ma,
tule sinagi laulma.
Lal-la, lal-lal, lal-laa...

Luuletuse autor: Rootsi rahvaviis / sõnad rahvaluule