Sügisesel pööripäeval asub Päike seniidis ekvaatori kohal. Põhjapoolusel lõpeb polaarpäev ja algab polaaröö, lõunapoolusel lõpeb polaaröö ja algab polaarpäev. Sügisesest pööripäevast alates ületab öö pikkus põhjapoolkeral päeva pikkuse, lõunapoolkeral aga ületab päeva pikkus öö pikkuse.
Tuul tuli naerdes vihmaga võidu,
sügisetaadilt sai tasuta sõidu.
Kaskede ladvus nüüd vallatult sahistab,
puude all kolletanud lehtedes kahistab.
Kes küll need lehed siin murule ajas,
kellel neid kirevaid lehti läks vaja?
Tuul aga muigab ja hüüab: "Juhuu!
Mina need lehed sult rebisin, puu!
Nii on sul kergem, sest talvel sa magad-
kuidas sa nendele toitu siis jagad?
Kannata!
Kevadel jälle saad uue
haljastest lehtedest kuue!"
Sügis sammub omas kuues
Sügis hallis udukuues
jalas kummikud on suured
tatsab läbi porist,veest
naudib samme oma teel
Käte otsas kannab korve
kõik need täis on sügisande
juustes kirjud vahtralehed
kaelas küpsed pihlakeed
Järelkäruga veab pilvi
pühib pisaratest silmi
tuult ta sabast keerutab
ülevoolavalt vilistab
Põues kannab kurba nooti
laseb selle välja hooti
pillib tühjaks nukra meele
pühib jalust depressioone
Sügis, sind on nähtud juba!
Sullegi on antud luba!
Igal sügisel
Igal sügisel
Igal sügisel uuesti sünnib
niiskete kollaste lehtede hõng
igal sügisel tuul laande kõnnib,
teejuhiks härmane ämblikulõng.
Igal sügisel uuesti algab
valgete kurgede kaugeletee.
Ikka linde on kolmnurkses salgas,
kellele uued on linnad ja veed.
Ikka kooliteel lehvitab kastan -
kollased kindad on kõikumas puus.
Igal sügisel astrilast kastab
värske,noor vihm.Ja ka aster on uus.
Iga sügis on nagu ime-
värvitud taevad ja värvikad maad...
Igal sügisel pilviku nime
esimest korda üks laps kuulda saab.
Leelo Tungal
Vahva sügis!
Sügis ilus väga ilus,
sügis lapsel leht on pihus.
Igal pool käib mürts ja trall,
sinisilmse pilgu all.
Keegi vaatas otsa mulle,
see oligi sügise naeratus sulle.