Hõissa, meil on Vastlad!

        








Vastlapäev on oluline tähtpäev. Vastlapäev on liikuv püha. See on kas veebruaris või märtsis, alati teisipäev, seitse nädalat enne lihavõtteid. Eesti vastlakommetes on püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Süüakse ka hernesuppi. Eraldi pakuti veel soolaube. Vahukoore vastlakukleid. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini. Võisteldakse pikema liu pärast.  Vastlapäeval lõigati juukseid, samuti hobuse saba. Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ise kosja minna. Naistetööd olid keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud tööd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu ja teha nööri. Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid.


 

 VASTLAPÄEV:

 

Täna liugu laseme -
hõissa, meil on vastlad!
Seljas kasuk lumine,
jalas valged pastlad.

Õhtuks ubaleemeke
saab ja seajalgu,
hammastega anname
neile tubli talgu.

Pääe selle kuulame,
kas ju pill ei hüüa,
et võiks õhtul tubliste
vastlavaltsi lüüa.

(Peeter Jakobson)