Suur reede - liikuv püha, kuulub suure nädala sisse, 17. märts ... 20. aprill
Suur reede on kristlik püha, mil tähistatakse Jeesus Kristuse ristilöömist ja surma Kolgata mäel. Suur reede eelneb lihavõttepühadele ning võib langeda kokku juudiusupaasapühadega.
Nimetus reede tuleneb muinasskandinaavia viljakusjumalanna Freyja nimest. Reedet peeti kõige halvemaks nädalapäevaks juba keskajal kogu Euroopas. Suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu päev.
Reede ei sobinud tööde alustamiseks ja suuremate muudatuste ettevõtmiseks, kolimiseks, reisideks, pulmadeks, kosjadeks, ristseteks ega isegi matusteks. Keelatud oli karjalaskmine; lammaste niitmine, loomade tapmine. Reede sobis üksnes selliste tööde puhul, mille sihiks oli millegi kahjustamine, lõpetamine või kahandamine. Näiteks tüütute söödikute ja putukate tõrjumine. Keelatud põrandate pühkimine – soetab kirpe.
Kestis paastuaeg. Toiduks valmistati kruubiputru, herneid ja ube, samuti kaerakilet. Toidulaual oli ka kala, naerid, marju ja õunu. Suurel neljapäeval ja reedel söömata ei tohtinud hommikul välja minna.
Keelatud oli kära ja müra tegemine: puuraiumine, ehitamine, kangakudumine, pesupesemine, kuid ka pillimäng, tantsimine ja laulmine, samuti küllaminek. Otse loomulikult ei tohtinud midagi majast välja anda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar