Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev. Mardipäevast algas vanasti talveaeg. Inimesed hakkasid tegema rohkem tööd toas. Välitööd pidid olema lõpetatud. Kombeks oli peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks. Mardirituaali juurde kuulus veel tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles
suuremaks ja pikemaks sirgumist.
Martidel olid alati ka vitsad kaasas, millega pererahvale löödi tervist, kuid ka nuheldi neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes lugeda ei osanud, tüdrukuid, kellel käsitöid oli vähe ette näidata, ninakaid. Enamasti käidi ringi mardiperena, keda juhtisid mardiisa ja mardiema. Kohe pärast andide kogumise lõppu võidi jagada annid omavahel võrdselt ära.
Laske marti sisse tulla, marti, marti.
Mardi küüned külmetavad, marti, marti.
Mardi varbad valutavad, marti, marti.
Marti tulnud kaugelt maalta, marti,
marti,
marti,
Ümbert see ilma ilusa marti, marti,
Kaugelt see kuu kõvera, marti, marti,
Tagant taeva tähtesida, marti, marti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar