XXIV Võhma Linna Päevad 09-10.07.2021

 

Jaanipäev! 24.06.2021

Jaanipäev on Eestis 24. juunil tähistatav püha. 24. juunile eelnevat 23. juuni päeva nimetatakse jaanilaupäevaks ja nendevahelist ööd jaaniööks, seda tähistatakse Eestis, Lätis ja põhjamaades jaanituledega.

Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist.

Eestis on jaanilaupäev ja jaanipäev riigipühad. Jaaniõhtut ja -ööd tähistatakse Eestis laialdaselt jaanituledega, millel on sümboolne seos pööripäeva ja päikese kõrgseisuga. Sel puhul on kombeks korraldada nii rahvapidusid kui ka tähistada püha sõprade ja tuttavate keskel väiksemate lõkkeõhtute või grillimisega koduaias või looduses.

Romantilises kirjanduses kõneldakse sõnajalaõie otsimisest jaaniööl. Seda käivad metsast otsimas armastajapaarid, kellele müütiline sõnajalaõis (tegelikult sõnajalgtaimed ju ei õitse) tähistab armastust. Seepärast esinevad sõnajalaõie ja jaaniöö motiivid sageli romantilises luules ja muusikas. Jaaniõhtu ja -ööga seostatakse ka Eesti looduses suviti esinevaid jaaniusse, kes heidavad öösiti fosforestseerivat valgust tänu bioluminestsentsile.

Jaanituli

Tule puhastava toime abil vabaneda kõigest halvast ja mittesoovitavast, eeskätt kurjadest üleloomulikest jõududest. Tuli pidi olema pilgupüüdjaks kaugemalt vaatajaile ning omama külgetõmbejõudu. Jaanitulel käimise maagilist otstarvet vahendavad regilaulus üle oma ajastu säilinud loitsusõnad, mis kutsuvad kokku kõiki lastest kuni raukadeni ning tulekraamigi ühes tooma, manades tulematajääja põllud umbrohuseks, ta enda uniseks ning töödes saamatuks.

Üle tule hüppamise algne funktsioon tuleb ilmsiks meiegi rahvapärimustes, kuigi komme on aegade kestel kujunenud noorte meelelahutuseks.

Eestlaste jaanitulekombestikule annab oma näo kiikede rohkus. Kiikumiskombel on ka algselt olnud maagiline eesmärk, et mõjustada põldude kasvujõudu ja viljakust.

Õllejoomine jaanitule juures on vana komme. Õllel on ohvrijoogina olnud jaanituleriituses oma osa täita.

Tugev on saunaskäimise traditsioon, kusjuures kümblemise positiivne mõju liitub vihtlemise mõjuga.

Kõige populaarsem tulevase ennustamise viis on päeva üldiseloomule kohane lillepärja padja või pea alla panek ööseks.

Võhma Tervisepargis Jaanipidu! 23.06.2021

 

Võidupüha! 23.06.2021

Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934. Sellega tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle 23. juunil 1919 ja see on ka "eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest." (Eesti Vabariigi valitsuse otsusest 1934).

Võidupüha on eraisikutele kohustuslik lipuheiskamise päev. Võidupüha tähistamine on tseremoniaalselt seotud jaanipäeva tähistamisega 24. juunil.

Suure-Jaani lauluväljakul Simman Kohtumisrõõm! 20.06.2021

 

Naisrühm Lilleke esitas 2 tantsu:

• Kagu-Esti tantsud
• Kaera-Jaan (autoritants)

Leinapäev 14.06.20121

14. juuni on leinapäev, mil mälestame rohkem kui 10 000 juuniküüditamise ohvrit, keda viidi küüditati Nõukogude võimuesindajate poolt vägivaldselt Siberisse, ning kõiki Nõukogude okupatsioonivõimude tegevuse läbi hukkunud Eesti inimesi. Kõik on oodatud osalema leinapäeva mälestusüritustel! Väärtustame vabadust ja inimlikkust!

Meenuta neid, kes jäid kaugele maale ja hinda sinnajäänute visadust ning tagasitulnute elutahet.

Ööl vastu 14. juunit 1941. a korraldasid Nõukogude okupatsioonivõimud Eestis, Lätis ja Leedus esimese massiküüditamise.

Esmajärjekorras langesid terrori ohvriks kunagised juhtivad riigitegelased, aktiivsed ühiskonna- ja majandustegelased ning sõjaväelased. Umbes 10 000 küüditatud inimesest said 1950. aastatel Eestisse tagasi tulla vaid vähesed. Pärast sõda tuli Eesti rahval üle elada veelgi suuremaid küüditamisi ja repressioone. Eestlaste arv kodumaal vähenes ligi veerandi võrra.

Loodame siiralt, et inimsusevastased kurideod Eestis enam kunagi ei kordu!

Võhma kooli lõpuakstus -61 lend kell 12.00! Tuult tiibadesse! 11.06.2021