Kaunist Vana-aasta lõppu ja Head Uue algust!

 

Jõulud 24.12.2022

 

Jõululaat Võhma Koolis 19.12.2022

 

Põhja-Sakala valla laste ja noorte jõulukontsert "Jõulud käes!" 18.12.2022

 

IV advent

III advent 11.12.2022

 

II advent 04.12.2022

 

Kuuse küünalde süütamine 27.11.2022

 Võhma bussijaamas 1.advendil kuuse küünalde süüdamine. Kõlasid ilusad laulud! Kauni "Oh, kuusepuu" laulu saatel lõid kuusepuu küünlad särama.

Oh, kuusepuu!

 Oh, kuusepuu, oh kuusepuu,

kui haljad on su oksad!

Ei mitte üksi suisel aal,

vaid talvel ka siin külmal maal.

Oh, kuusepuu, oh kuusepuu,

kui haljad on su oksad!

Oh, kuusepuu, oh kuusepuu,

sa oled mulle armas!

Sind jõuluks metsast tuuakse

ja küünlad külge pannakse.

Oh, kuusepuu, oh kuusepuu,

sa oled mulle armas!

Oh, jõulupuu, oh, jõulupuu!

Siit igaüks saab rõõmu.

Su juures lapsed laulavad

ja rõõmsalt kinke ootavad.

Oh, jõulupuu, oh, jõulupuu!

Siit igaüks saab rõõmu.

I advent 27.11.2022

 

35 -s Pilistvere kihelkonna päev "Kuula"! 26.11.2022

 

Kadripäev! 25.11.2022

 Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. 

Kadripäeva eelõhtul, ehk 24. novembril, käisid ringi kadrisandid, kelleks olid külanoored, nii tütarlapsed kui ka poisid. Kadrid olid riietatud heledatesse naiste rõivastesse ning vastupidiselt mardisantidele olid nad rõhutatult kenad ja puhtad. Kadrid käisid ringi perena, juhtijaks kadriema. Kadriemal oli käes kepp või vitsake. Vitsaga nuheldi kadride pilkajaid ja lapsi, kes lugeda ei osanud. Teinekord oli kadridel kaasas ka kadrititt (nukk), kellele nõuti kindaid, sokke ja hambaraha (kink lapsele hammaste tuleku puhul).

Maskeerituna laulu ja pillimängu saatel mindi küla peale käima. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppatulekuks. Toas usutleti pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi, pritsiti vett ja visati vilja.

Kadrid tõid peresse karjaõnne ning palusid vastutasuks villa ja linu.

Kadripäeval oli keelatud igasugune villaga seotud töö – ketramine, kudumine, nõelumine. Arvati, et nii võib lammastele kahju teha. Soovitatav oli aga lambaid pügada.

Kui kadripäeva hommikul tuleb tallu võõras meesterahvas, siis sünnivad lammastel ainult jääratalled. Kui aga naisterahvas, siis utetalled.

Kui Mart külmetab, siis Kadri sulatab. Vanarahvas teadis ikka öelda, et kui mardipäeva ajal on pakane, siis kadripäeval on soe ilm.

Kadrisantide külaskäigu rituaaal algas juba pereahva ukse taga, kus lauldi neile sissesaamise laulu.
Laulus kurdeti pererahvale , kui külm õues on ja kuidas varbad - küüned juba väga külmetavad.

Kadrilaul tuppa sissepääsu küsimiseks

Laske kadrid sisse tulla, katri – katri…
Kadrid tulnud kaugelt maalta, katri – katri…
Kadril küüned külmetavad, katri – katri…

Kadril varbad valutavad, katri – katri…
Kadril lõuad lõgisevad, katri – katri…
Kadrid tulnud kaugelt maalta , katri – katri…

Kadrisandi tervitus ja palve

Tere õhtust, perenaine,
minu kõht on ette vaene.
Palus natukene leiba,
ega see pole võlga,

palus natukene piima,
ega ma ei võta viina,
palus natukene liha,
ega see pole viha.

Sul lehmad, lambad,
mul paljad hambad,
Sinu põllul oli vilja,
seda nägin mina hilja.
Mul paljad reied,
tuul puhub läbi,
et üsna häbi.

Folklore.ee

Kadrisantide tänulaul

Ole terve Kadriema - kadrikoo, kadrikoo
Ole terve Haneema - kadrikoo, kadrikoo
Ole terve Pereisa - kadrikoo, kadrikoo
et sa maksid Kadri vaeva - kadrikoo, kadrikoo

Kadrisantide äramineku laul

Laske Kadrid teele minna, Katri, Katri x2
Kadri tee on teademata, Katri, Katri x2

Isadepäev! 13.11.2022

 

Mardilaupäev! 09.11.2022

 Vanasti kogunesid mardilaupäeval noored kokku, et minna mardisandiks. Kõik pidid kandma meesterõivaid ja nägema välja üsna koledad.

Selleks määriti nagu tahmaga kokku, pandi habe ette ja närused riided selga. Mida rohkem lärmi mardid tegid, seda uhkem. Martide juhiks oli mardiisa. Ainult üks martidest oli riides nagu naine – see oli mardiema.

• Mardisandid käisid mööda talusid. Kõige ees mardiisa ja mardiema, nende järel kogu lõbus seltskond. Mardid tulid laulu ja tantsuga ning nõudsid tuppa laskmist:

Laske mardid sisse tulla,
mardid tulnud kauge-elta.
Mardi jalad valutavad,
mardi küüned külmetavad.
Mart pole tulnud saama pärast,
mart tuli viljaõnne pärast!

• Mardisandid olid oodatud külalised. Usuti, et mart toob tallu hea viljasaagi.
• Mardid mitte ainult ei laulnud, vaid uurisid, kas perel on kõik sügistööd tehtud:

Naised näitasid ette oma käsitöö, lapsed laulsid või lugesid raamatust ette.
Kui mardid pere tegemistega rahule jäid, sai pererahvas kiita.

• Heade soovide eest pakuti mardisantidele õunu, saia, mett, maiustusi.
• Vanasti oli marditoiduks keedetud seapea koos kaalikate ja kartulitega. Söödi ka vorsti, verikäkki ja karaskit. Väga levinud komme on ka küpsetatud mardihane söömine

 

Natalie Mei (eesti teatrikunstnik ja raamatugraafik) Mardisantide kostüümikavandid
Eesti Telefilmile “Balthasar Russow” (1970-1971)

Mardipäeval ärge villa- ja linatöid tehke!

Halloween 31.10.2022

 

Tantsurühmade Tald ja Apsat; Lilleke 15 sünnipäev! 22.10.2022

 Täna tähistasid Võhma tantsurühmad "Tald ja Apsat" ja "Lilleke" 15 sünnipäeva just kõige toredamal päeval - Rahvamajade Päev raames pealkirjaga "Kultuur. Haridus. Kogukond".

Eesti Rahvamajade Päev "Kultuur. Haridus. Kogukond" 22.10.2022

 22. oktoobril toimub üle Eesti traditsiooniline Eestimaa Rahvamajade Päev pealkirjaga "Kultuur. Haridus. Kogukond".
Päeva eesmärk on tõsta fookusesse rahvamaja kui rahvusliku identiteedi hoidja ja elukestvat õppimist võimaldav koht, et suurendada inimeste teadlikkust ja luua eeldused rahvamajade arenguks.
Et liita kogukonda, teadvustada ja tutvustada rahvamajade argipäeva ning väärtustada seal töötavaid inimesi.

Õpetajate päev 05.10.2022

 

XIII sügislaat Võhma Juurikas 11.08.2022