Koduste toimetuste ja talituste osas sarnaneb meie vana-aasta suuresti jõululaupäevaga: mõlemate tähtpäevade tavandisse kuulub agar toiduvalmistamine ja saunakütmine, kusjuures päeva teine pool on (alates kirikuskäimisest) pidulik.
Lä-E kehtis nõue aknad ööseks kinni katta, et tulevalgus majast välja ei paistaks, vili suvel ei kõrbeks, ei ikaldaks, ei känguks. Nagu jõuluöölgi, pidi tuli toas kogu öö põlema.
Leiva ning vorstide kuulumist vana-aasta toidulauale on rõhutatud enam kui sealiha söömist. Nimetatud on seapead või seapeapoolt, seajalgu, seasaba. Lõuna-Eestis on kuigivõrd mainitud kala söömist. Kalasoomuste alalhoidmine pidi tooma järgmiseks aastaks rahakülluse. Rahajätku pidi andma isegi ubade ja herneste söömine.
Taevavaatlus kuulub pigem vana-aastale. Tähistaevas ja selge öö tähendasid, et järgmisel aastal on laudas palju noori loomi. Tähistaevas võis tähendada veel head viljasaaki või heina-aega, rikkalikku pähkli- või kalasaaki.
Rohkem lugemist leiab siit => http://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/uusaasta
