I advent 29.11

Kaunist I adventi ja imelist novembri eelviimast päeva!

Talvekontsert! 29.11

Pilistvere kihelkonnapäev Üheskoos või üksinda! L 28.11

Lilleke esitasas tantsu "Mu meremees"

Kadripäev! 25.11

Kadripäev on 25.novembril 

See on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne.
Vana kombe kohaselt mindi Kadrilaupäeval (24.11 kadripäevale eelnev päev) maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale käima. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppatulekuks. Toas usutleti pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi, pritsiti vett ja visati vilja.

Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad, vaid eeskätt nägu varjavad – varem oli väga oluline, et tulijaid ei tuntaks ära. Pererahvas omakorda püüdis igati mõistatada, kes neile saabusid.

Käidi oma küla peredes ja kui oli jõudu või küüti, siis ka naaberkülades. 

Sel päeval oli keelatud kõik villaga seotu. Kadripäeval ei tohtinud lambaid niita. Lõuna-Eestis oli see keelatud kogu mardi- ja kadripäeva vahelise aja, sest muidu "sant viib villa ära".

Söödi tanguputru, mida viidi ka naaberitele. Oluline oli kadriõlu, vana nimetusega kadrikahi.

Kui sandikesed tuppa astuvad, laulavad nad oma laulukest:

Laske sisse kadrisandid, kadri,

Kadril küüned külmetavad, kadri,

varbaotsad valutavad, kadri.

Laske sisse kadrisandid, kadri.

Siis tuleb laulda perenaisele:

Tere õhtust, perenaine,

minu kõht on ette vaene.

Palus natukene leiba,

ega see pole võlga.

Lõpuks tuleb kodu õnnistada:

Kadri toob lauta lambaõnne,

keset lauta kitseõnne,

kadri toob põllule põrsaõnne.

Ettenurka eideõnne

tahanurka taadiõnne

neljanurka neiu õnne.

Kadridele anti igasugust toidukraami: kartuleid, kaalikaid, porgandeid, herneid, lambaliha, vorsti, õunu. Värskelt küpsetatud leiba või saia. Pähkleid. 20. sajandil kommi ja ka küpsiseid. Apelsine ja mandariine ning muid eksootilisi puuvilju. Moosi. Iluasjakesi. 

Skemaatiliselt koosneb rituaal:
1) maskeerimisest,
2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba,
3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, viljaterade viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijätulaul.

Mardipäev! 10.11

Rahvakalendri tähtpäevad Mardipäeval

    Mardipäev on 10. novembril. Marti joostakse mardilaupäeval 9. novembri õhtul

Mardipäeva kombed 

Mardipäev oli meestepüha. Kõik sügisesed põllutööd pidid olema selleks päevaks lõpetatud. Naistel algasid õhtuti tööõhtud. Keelatud olid kõik villaga seotud tööd. Nt. ketramine, kudumine. Sel päeval söödi mardihane, küpsetati ka vorsti ja verekäkke.

Mardilaupäev  

9. november Mardipäeva eelõhtut nimetati mardilaupäevaks. Sel päeval koristati toad ja tehti kogu maja korda. Mardilaupäeval jooksid ringi mardisandid.

Mardisandid 

Mardisandid on meesteks riietunud lapsed. Neil olid seljas tumedad rõivad või siis tagurpidi pööratud kasukad. Tehti ka loomade maske. Need olid tavaliselt koledad, et varjata oma nägu. Mardisandid toovad kaasa viljaõnne.

Mardipere 

Vanasti käidi ringi mardiperena, mida juhtisid mardiisa ja mardiema. Kõige tähtsam oli siiski mardiisa. Ühel mardil oli kaelas kott, millesse korjati ande. Andideks olid õunad, kommid, küpsised (vanasti ka liha).

Mardilaul  

Enne tuppa astumist küsiti luba lauluga:

LASKE SISSE MARDISANDID
MARTI, MARTI.
MARDI KÜÜNED KÜLMETAVAD
MARTI, MARTI.
MARDI VARBAD VALUTAVAD
MARTI, MARTI.
MARDID TULNUD KAUGE ´ELTA
MARTI, MARTI.

Teretuslaul  

Pärast seda lauldi tervituslaul pereemale, pereisale ja teistele.

TERE, TERE PEREKENE
MARTI, MARTI
TERE PEREEIDEKENE
MARTI, MARTI
TERE PERETAADIKENE
MARTI, MARTI

 

Seejärel mardisandid kontrollisid, kas

• toad on korras
• lapsed tunnevad kombeid
• lapsed oskavad lugeda

Küsiti mõistatusi 

• Külm kui jää, valge kui sai, pehme kui sulg? (lumi)

• Heinamaa, kaks korda niidetakse? (lammas)

• Põder jookseb üle põllu, jalad maha ei puutu? (tuul)

• Suvine poisike, sada särki seljas? (kapsas)

 Tantsiti ja mängiti.

 Seejärel andis pereema mardisantidele tasuks õunu, komme, köögivilju ja muud. Mardisandid soovisid pererahvale head.

Mardipäeva ilmaennustusi 

• Kui sel päeval oli lumi maas, pidi see tooma hea vilja-aasta ja palju õunu.
• Kui see päev oli aga vihmane ja udune, pidi tulema pehme talv suure lumega, suvi aga vilu ja vihmane.
• Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud.

Isadepäeva kontsert Võhma Koolis! L.07.11

ISSIGA

ISSI, ISSI SA, OLED MULLE KALLIS.
ISSI, ISSI SA, ARMAS OLED KA.
ISSIGA, ISSIGA, LÄHME SÕITMA AUTOGA
ISSIGA, ISSIGA, LÄHME SÕITMA AUTOGA. 
ISSI, ISSI SA, OLED MULLE KALLIS.
ISSI, ISSI SA, ARMAS OLED KA.
ISSIGA, ISSIGA, LÄHME SÕITMA BUSSIGA
ISSIGA, ISSIGA, LÄHME SÕITMA BUSSIGA. 
ISSI, ISSI SA, OLED MULLE KALLIS.
ISSI, ISSI SA, ARMAS OLED KA.
ISSIGA, ISSIGA, LÄHME SÕITMA RONGIGA
ISSIGA, ISSIGA, LÄHME SÕITMA RONGIGA.

Hingedepäev! 02.11

Hingede aeg

Vaikselt rändab hing,
ja aknal põleb küünal.
Varsti kohal on hing,
sest su aknal põleb küünal

Sa tead, et ta tuleb,
tead, et ta armastab,
Ta teab, et teda ootad,
teab, et sa armastad

Ja kui ta kohal on,
on kõik justkui parem
Ja kui ta läheb...



...on kõik nii, nagu varem.